Kodutöö nr 1

I MOODUL: Teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus

Ülesanne 1

1. Teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus

Minu arvamusel teadmusjuhtimine mõiste kirjeldab, kuidas organisatsioone peaks sellises uues maailmas juhtima ning kuidas peaks õigesti seda tegema. See teadus hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi (mudeleid,oskusi, protsesse) et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada. Teadmusjuhtimise sisu seisneb selles, et suurendada organisatsioonide kollektiivse teadmuse jagamist, säilitamist, arenendamist. Teadmusjuhtimine tegeleb küsimustega millised stimuleerivad inimesi jagama oma ideid ja mõtteid seega töötaja lahkumisega organisatsioon ei kaota oskusi ja teadmust.

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng sai alguse Peter F. Druckeri  teadmustöötaja mõistest.

Aastal 1959  Peter F. Drucker võttis kasutusele mõiste teadmustöötaja (knowledge worker) [2]

Nonaka ja Takeuchi (1995) vaatlesid teadmusjuhtimist kui organisatsiooni võimet luua uut teadmust, levitada seda läbi organisatsiooni ning rakendada seda toodetes, teenustes ja süsteemides.

Olen sama meelt  Sveibyga, kes on kirjeldanud teadmusparadigmat kui organisatsiooni nägemist läbi teadmuse perspektiivi – organisatsiooni nähakse kui võrgustikku, mille sõlmedes tekib uus teadmus, kus seda kasutatakse või säilitatakse ning mis on omavahel teadmusvoogude poolt ühendatud (Sveiby 2001).[1]

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja sellele iseloomulikud tunnused

Eristatakse kolme selgelt eristunud teadmusjuhtimise arenguetappi. Nendel etappidel on põhitähelepanu organisatsiooni siseselinformatsioonil ja teadmusel. Peamisteks märksõnadeks olid „parim kogemus“ (best practice) ja „kogetud õppetunnid“ (lessons learned).(I etapp). Teisel etapil oluliseks märksõnaks kujunesid „praktikakogukonnad“ (communities of practice). Kolmanda etapi märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad. Minu arvates toimusid kiiired muutused organisatsioonide keskkonnas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju abil nendel etapidel. Edu saadab organisatsioone kes suudavad mõelda, õppida, lahendada probleeme ja viia ellu efektiivseid otsuseid kiiremini ja

paremini kui teised.

Saab rääkida ka teadmusjuhtimise  IV arenguetapist.  IV etapiks ennustatakse, et lisandub organisatsiooni väline informatsioon. Minu arvamusel uutest välisest andmetest ja infost saab

teadmus, kui seda analüüsitakse ja võrreldakse eelnevalt omandatud informatsiooni ja kogemusega.

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Näiteks võib teadmusjuhtimist vaadelda kui organisatsiooni-käitumise teooria ühendamist teatud aspektidega psühholoogiast. Psühholoogia võimaldab mõista teadmiste rolli inimkäitumises.

Teadmusjuhtimine on seotud veel mitmete valdkondadega:

·         Religioon ja filosoofia (epistemoloogia) võimaldavad mõista teadmiste olemust ja rolli

·         Majandusteadused ja sotsiaalteadused võimaldavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas

·         On seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise  infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, eetikaga, jne.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja  juhtimisele[2] Infojuhtimine on erinevates vastastikus seostes olevate teabe hankimise, loomise, organiseerimise, jagamise ja kasutamise protsesside võrgustiku juhtimine, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonnapoolsete teguritega.[3]  Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal. Märgistan, et infojuhtimine edendab organisatsioonis efektiivset informatsiooni kasutamist  hõlmates organisatsioonisisese ja -välise informatsiooni kogumise, aga ka säilitamise, töötlemise ning levitamise.

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. [2] Teadmusjuhtimise eesmärgiks on hallata organisatsiooni olemasolevat kogemust ning luua uut teadmust. Organisatsioonis tekib uus teadmus, seda säilitatakse või kasutatakse. Seega teadmusjuhtimine on teadmiste juhtimine organisatsioonis ning selles on seda mõiste peamine erinevus infojutimisest. Vaid need mõlemad on olulised organisatsiooni tõhusaks toimimiseks.

6. Teadmiste tüpoloogia

Teadmiste tekkimist näitab arusaadavalt teadmiste püramiid. Selles on osadeks andmed (Data), informatsioon (Information), teadmised (Knowledge) ja teadmus/tarkus (Wisdom).Teadmus on selle püramiidi tipus. Hierarhia madalaimad neli astet on andmed. Minu arvates püramiidi kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad komponendid olema rahuldatud. See tähendab seda, et organisatsioonis on andmete  ja informatsiooni töötlemine ja levitamine toimub hästi. Teadmised on strateegiline arenguresurss organisatsioonis ning teadmiste omandamine on lahutamatu osa organisatsiooni arendamisest. Siis tulemusena on produktiivne kollektiivne teadmus püramiidi tipus.

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Olen nõus autorite arvamustega et infootsing koosneb reast sammudest, mida tavatsetakse kutsuda otsinguprotsessiks.[4] Infootsingu põhielemendid on tüüpilised: infokasutaja, otsinguprotsess, ühendus arvutisüsteemiga, otsingutarkvara, ning informatsiooni salvestus ja otsingul leitud dokumendid. Avastasin enda jaoks uut infot, mis seisneb järgmises. Paljud autorid on rõhutanud otsingueelse intervjuu olulisust. Peab infovahendaja viima läbi nn otsingueelse intervjuu. Näiteks Quint (1991) usub, et teatmeintervjuu (reference interview) on kogu otsinguprotsessi kõige kriitilisem etapp[4]. Minu arvamusel selle etapi kriitilisus seisneb selles, et raske ettevalmistada, leida õiged küsimused teatmeintervjuuks.

Märgistan, et infoühiskonnas ei ole suurima väärtusega mitte info, vaid aeg, mille jooksul vajalik ja õige informatsioon hankida ning oskus selle informatsiooniga midagi tarka peale hakata.

Kasutatud kirjandus:

1.      Ingrid Tago „Teadmusjuhtimise rakendamisest organisatsioonis uue töötaja tulekul“. Bakalaureusetöö

2.      Virkus, S. Õppematerjal “ I moodul: teadmusjuhtimise mõiste, sisu, olemus. Teadmiste tüpoloogia, teadmiste hankimise viisid ja allikad”

3.      http://et.wikipedia.org/wiki/Infojuhtimine

4    Virkus,S Õpiobjekt http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja%20otsingu%20pohikomponendid/

Ülesanne 2

Lugesin läbi artikli  Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1), paper no. 140 [Available athttp://informationr.net/ir/8-1/paper140.html] Põhineb minu analüüs sellel artiklil.

1.      Millised on artikli peamised seisukohad?

Artikli peamine seisukoht on selles, et informatsioon on staatiline. Informatsioon  asetseb arvutiekraanil, televiisoris ,raamatus, ajakirjas, kirjas, e-kirjas. Informatsiooni tähendus on selles, mida arvavad sellest inimesed ning kuidas nad seda infot interpriteerivad koos emotsioonidega. Varem suheldi otse silmast-silma ja kohe oli näha, kas väljaöeldu jõudis ka inimestele nii nagu mõeldud kohale. Tänapäeval on tänu tehnoloogia arengule (e-kiri, kommunikatsiooni vahendid-MSN,skype) võimalus edastada oma sõnumeid ka väga kaugel olevatele inimestele. Vaid pole kindlust, et teadet interpreteeritakse samamoodi kui mõeldi.

2.      Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Carl-Erik Sveiby: Teadmine on tegevuses rakendatav informatsioon – tegutseva subjekti jaoks oluline ja õige info õigel ajal, õiges kohas, õige taustsüsteemiga seotuna ja õigel kujul esitatud. Teadmusjuhtimine on kunst organisatsiooni immateriaalsetest varadest väärtust luua.

Käsitlus infojuhtimisest on järgmine.

Brown (1991) ütles, et

„Kui abstraktsed sümbolid vahendavad isikliku kogemuse siis neil puudub tähendus."

Myers and Myers (1998) ütles, et

„Sõnadel ei ole tähendust. Pole seost selle vahel mida me räägime ja milliseid sõnu kasutame.“

3.      Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Sveiby tabel artiklis näitab, et  informatsioon ja teadmised on erinevad[1]:

Informatsioon	teadmised
Staatiline	Dünaamiline
Kiire	Aeglane
Kodeeritud	Kodeerimata
mugav massiliseks levitamiseks	massiline levitamine raske

Teadmised on see mida me teame. Ja see mida me teame, ei saa olla tarbekaubaks. Ehk siis, kui meil poleks sõna "teadmised" siis me oleksime piiratud kuna poleks fraasi “ma tean”, mõiste "teadmiste saamine" oleks see mis näeme, mis see on - nonsens!

4.      Millised on peamised järeldused, soovitused?

Paljud organisatsioonid on eiranud teadmusturgude ideed, luues vahendid teadmusjuhtimise soodustamiseks, kuid on ignoreeritud inimesi, mida inimesed arvavad. Ma olen autoriga nõus, et informatsioon ei tohi olla peamine asi organisatsioonis, tähtis on inimeste (töötajate) poolt sellele omistatav tähendus ja nii tekkiv teadmus. Seega haritud ja kogemustega inimene on oluline ressurss organusatsioonide jaoks, mitte „puhas“ organisatsioonisisene informatsioon.

5.      Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Autor kasutab ajakirjandust, kirjandust ja veebilehti järeldusteni jõudmiseks.

Kasutatud kirjandus:

1.      Miller, F. J. (2002). I = 0 (Information has no intrinsic meaning). Information Research, 8 (1), paper no. 140 [Available athttp://informationr.net/ir/8-1/paper140.html]